Soodla jõgi

Soodla veehoidla - Soodla sild

Kuupäev: 19. aprill 2020
Kaart

Esimene tamm

Soodla jõel on märksa lõbusam sõita, kui oled juba paar korda aerutamas käinud - käänuline jõgi, palju risu teel, võrdlemisi kiire vool. Paras slaalomisõit, kogu aeg on tegevust. Ülemjooksul võib pidev sodi ja risu teel olla frustreeriv, aga inimtühi ja looduskaunis.   

Suhteliselt kiire vool, kitsas, käänuline, palju risu. Veetase ei olnud kõrge, suve poole ilmselt sõita ei saa – madal, kitsas. Automüra kostab üldjuhul ära kogu aeg. Kõrged kaldad. 

Puud jõel

Raudoja kandis hoida vasakule, paremale sattub saarte vahele, tiirutasin hulga aega ringi, et edasiminekukohta leida. 

Kohe Soodla veehoidla juures kandiline truup, mahtusin väga napilt läbi, vool oli nõrk, kõrgema veega ilmselt ei mahu. Palju madalaid sildu, peab vedama, osade alt mahub läbi. Kahe silla juurest pidi vedama, mõne alt mahtusin väga napilt läbi. 

Väga palju risu, paar korda pidi sellepärast vedama, kohati läbi murdma, üle palkide, üle kivide.

Pilti sai teha ainult puhtamatel jõelõikudel

Paadi põhi sai tublisti vatti. Mitu veskitammi, kõik läbi sõidetavad. Kohati kiiremaid kärestikulisemaid lõike, tihti veealused peaaegu nähtamatud kivid. Madal, aer käis tihti põhjas. Korralikult sahmerdamist ja aerutamist, aerutamise õppimiseks hea, päris algajale võib-olla raske.

Muidu ilus kõrgete kallastega jõgi, aga automüra segab mõnevõrra. Vahel autoteest eemal, vaiksem ja ilusam, vahel lähemal, siis maju ja automüra. 

Päris Soodla silla juures oli vähem sodi jões. 

Soodla silla alt läbi Jägala poole tuleb üsna pea veskitamm, päris kõrge. Sealt alla ei sõitnud. Mõni kilomeeter edasi suubu Soodla Jägala jõkke, mida mööda võib matka jätkata.

U. 15 km, 3h 53 min. Pause ei olnud, pidev sõit.



 

Lehtse - Soodla veehoidla/RMK Oru lõkkekoht

Kuupäev: 25.-26. aprill 2020
Kaart

Järjekorde takistus

Alustades Lehtse juurest peab arvestama, et vesi on madal ja kogu jõgi kitsas ja risu täis. Esimese kilomeetri peale läks üks tund, enamalt jaolt lohistasin, kaldad on tihe võsa, mis teeb lohistamise eriti... põnevaks. Nii umbes 10 km. 

Roostiku labürindis

10 kilomeetri pärast sild, peale seda muutub jõgi natuke puhtamaks, aga väljatõstmisi on omajagu - madalad lagunenud sillad, puuderisu. Soovitan sõitu sealt alustada. Natuke kõrgemad kaldad, aasad ja niidud, puud. Kõrvemaa looduskaitsealal muutub soisemaks, pikalt sõit roostikus. Siis jälle metsa ja tõstmisi, seejärel väga pikalt roostikus. Roostik kõrge, suurt midagi näha ei ole, jõgi kitsas, kohati alla kahe meetri. Palju linde.

Roostikku jätkus peaaegu lõputult. Head laagrikohta ei ole, väga vesine. U. 18 km kilomeetrit peale Lehtset tekivad mõned kuivemad kohad.

Roostikus palju ojakesi, paras labürint. Suvel kardetavasti täitsa täis kasvanud. Kohati nii kitsas, et sõudes jääb aer roostikku kinni. Roostik on peaaegu kuni Oruni, alles paar kilomeetrit enne lõkkeplatsi on metsasem, aga jõgi enam-vähem puhas. Oru lõkkekohta ei pruugi läbi lehtede näha olla, aga kohe lõkkekoha juures on vana palkidest sillajäänuk.

Looduslikult väga ilus ja inimtühi jõgi. Palju linde: luiged, mitmesuguseid kurgi jne. Läbida on füüsiliselt raske: palju väljatõstmisi, väga kitsas, käänuline. Aga ilusa looduse poolest seda väärt. Vist.

U. 32 km, kokku 11h sõitu, sellest 2h puhkamist.

Rabavaated