Pedja jõgi

Tartu mnt Puurmanni sild - Võrtsjärv 

Kuupäev: 22.-23. mai 2015
Kaart

Altmetsa vaatetornist
Pedja jõgi on looduskaunis, vaikne, tasase vooluga jõgi, mis sobib matkaks inimtühjadesse kohtadesse. See jõelõik on sõidu mõttes väga rahulik kulgemine, vaikne vool, piisavalt käänuline, et oleks ka tegevust, vahel võib olla vajalik süsta ka maal lohistada, kui risu peaks teel olema.  

Enne soiseid alasid
Jõgi oli väga rahuliku vooluga. Alguses on niidud ja luhad, risust puhas ja suhteliselt lai. Kaldad on madalad, hiljem võsasemad ning vahepeal suured jämedad puud, meenutab parki. Hiljem muutub väga soiseks mõlemal kaldal, kuni Pede jõeni välja. Kohtumisel Põltsamaa jõega (Londoni lõkkekoht, sealt alates Pede jõgi) muutub väga laiaks.

Vasakul kaldal on Alam-Pedja kaitseala, liikumiskeeld. Ööbida saab alguses jõe vasakul kaldal, on natuke kõrgem, kaugemal soisemal alal on juba ebamugavam.

Pede jõel on Rasti lõkkekoht mingi varjualusega. Pede jõelt võib edasi liikuda vastuvoolu Põltsamaa jõele, allavoolu piki Emajõge Tartu ja Peipsi poole või ülesvoolu (u. 7 km) Võrtsjärve.

Väga ilus looduskaunis jõgi. Alguse poole on kaldal kalamehi, aga muidu on väga ilus looduskaunis jõgi. Vaikne. Palju loomi ja linde: nägin kobrast, saarmast, kitsi, mingeid kullilisi.

Maamärgid teel: Puurmani sild, jõeäärne talu, Kaitseliidu majad ja sild, Altmetsa vaatetorn ja lõkkeplats, väike jalakäijate rippsild, Pede jõe alguses London ja Rasti lõkkeplats, Emajõkke suubumine, Tartu-Viljandi maantee sild, Võrtsjärv.

Kokku sõiduaeg Pedja jõel 7h.

Edasi mööda Pede jõge Emajõeni 30 min.

Sealt vastuvoolu tugeva tuulega Võrtsjärveni natuke alla 2h.

Kokku kahe päevaga u. 45 km, u. 9h sõiduaeg.

Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Londoni lähedal

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sõitsin kanuuga 27. märtsil 2021 Kirnalt Palupõhja. Kahese kanuu sõiduaeg 6h. Vahetult enne Põltsamaa jõge oli jäämlaam jõekäärus ees, kuid käte ja mõlade abiga õnnestus ennast sellest üle pressida (u 23 meetrit). Koprad on viimase poole aasta jooksul palju puid jõkke langetanud. Päris mitmed suured puud püsisid veel ehku peal püsti. Kui veetase alla läheb, siis tõenäoliselt tuleb tublisti vaeva näha, et nendest pioneeritõketest läbi või üle saada. Väga hea ja tarvilik blogi!

Tuttpütt ütles ...

Näe, just mõtlesin, et pole ammu Pedjal käinud, et kuidas seal praegu on ja tahaks minna.

Tore, et keegi sest blogist kasu leiab!