Koiva jõgi

Tellingumäe vaatetorn - Koiva

Kuupäev: 1. mai 2020
Kaart

Kõrgemad liivakaldad algavad

Koiva jõgi on Lätis väga populaarne veematkamise jõgi, tuntud oma kõrgete liivakivipaljandike tõttu. Eestis voolab ta ligi kakskümmend kilomeetrit piki Eesti-Läti piiri.

Sissepanekuks sobib hästi Mustjõel Tellingumäe lõkkekoht. U. 2 kilomeetri pärast suubub see Koiva jõkke. 

Jõgi on väga lai ja rahulik, kohati on laiust üle 40 meetri. Algavad juba kõrgemad liivakaldad ning männimetsad, kuigi tuntuimad liivapaljandikud tulevad alles peale seda, kui jõgi päris Lätti pöörab. U. 10 km peale Mustjõe suuet on RMK Kõrgeperve lõkkekoht, Läti poole peal on lõkkekohti natuke rohkem. 

Oma laiuse ja pikkade loogete tõttu võib sõit igavavõitu olla, aga liivased kaldad on maalilised ning ujumiseks väga mõnusad. Sobib hästi ka suvel sõitmiseks. 

U. 20 km, 5h, tunnike pausi.

Valmiera-Cesis

Kuupäev: 25.-27. juuni 2024

Kaart

Erglu liivakivipaljand

Veeskamiseks saab maantee kõrvalt mineva metsatee kaudu silla alla jõe juurde sõita. 

See jõelõik on madala veetasemega, aga täitsa korraliku vooluga. Volmarist (Valmierast) alates on suhteliselt võsased kõrged kaldad, randudes peab ikka kaldast üles ronima. Siin-seal on sobilikumaid liivaseid kaldaid.

Laiad pikad looked, väga sobiv tasaseks kulgemiseks. Kaldad on inimtühjad, kohati on automürinat kosta. 

Jõgi on madal. Kohati nii madal, et süst jäi liiva kinni ja pidi kõndides järele lohistama/ujutama. Tihtipeale käis põhi vastu liiva, aga sellised veealused luited lõppesid varsti ära ning sai edasi sõita... kuni järgmiseni. 

Ajupuud saarel

Kui eespool oli jõgi täiesti inimtühi, siis peale Ramnieki silda jagus rahvast küllaga - liikus mitmeid parve, kalamehi, süstasid, kummipaate, kanuusid ja ujujaid. 

Laagerdamiskohti jagub, on madalaid liivaseid kaldapealseid, kohati kõrgemaid ja mõnnisemaid kohti. Siin-seal on ka suuremad või väiksemad liivikivipaljandid. Neist suurim on Erglu liivakivipaljand, u 6-7 kilomeetrit enne Võnnut (Cesis). Selle juures on randumiskoht, matkarada ja vaateplatvorm. Peale seda on keset jõge suur tore saar, mis on hiigelsuurte ajupuudega üle külvatud ja vaatamisväärsus iseenesest, samuti on saare paremal küljel peatumiseks ja ujumiseks väga mõnus liivane kohake.  

Väljavõtuks sobib jõe parem kallas kohe peale silda, ujumiskoha juures. Autoga pääseb ligi, parkla on sealsamas. 

Laial jõel saab kaaslased täpiks sõita