Loobu jõgi

Udriku oja - Loobu järv

Kuupäev: 24. märts 2024

Kaart

Natuke metsasem koht
Loobu jõgi Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult ja on u 60 km pikk. Kõrgema veeseisu ajal on sõidetav, suvel kipub kohati väga madalaks jääma.

Paadi saab vette panna Vohnja-Kadrina teelt Udriku oja juurest. Oja oli võrdlemisi lai ja lihtsasti sõidetav.

Jõgi on alguses igavavõitu - lookleb põhiliselt suurte põldude vahel, vool on aeglane ja rahulik. Kohati tuleb ette üksikuid metsasalusid. Jõgi ise on liivase põhjaga ja keskmiselt kõrgete kallastega. 

Mõne kilomeetri pärastalguses mingi põllutööstuse juures tuleb paadist välja ronida, üle jõe läheb lagunenud madal sild. 

Segamets
Üle kümne kilomeetri saab sõita põldude vahel, siin-seal on maju. Siis algab metsasem piirkond, põhiliselt kuuse- ja segamets. Seal on kallas huvitavam ja sõit ka, kuna vool on natuke kiirem ja teel on takistusi - enamikest sai mööda, mõnest tüli üle rammida või alt roomata. 

Loobu jõe kaitseala serval on sild väikese kärestikuga, peale mida muutub jõgi mõneks ajaks kiiremaks ja kärestikulisemaks. Arbavere puhkekeskuse juures oli paar kohta, kus pidi korra üle puude ronima või alt pooleldi vees roomama. Sealt edasi nõudis sõit juba natuke aerutamisoskust - vool oli kiirem, teel oli vettekukkunud puid, vahel pidi kiire vooluga kitsast pilust läbi manööverdama, siin-seal pidi palkidest üle rammima ja kiikuma. 

Loobu järvel oli paati mugav välja tõsta Loobu mõisa kuivati juures (Loobu mõisa juures oli eramaa silt, nii et sealt edasi enne tammi), autoga pääses samuti lähedale. Edasi tuleb järsk tamm. 

21 km, 3,5h sõiduaeg koos tunnise pausiga. 24h keskmine veetase Arbavere juures 99 cm.

12. mai 2024: Sõitsin uuesti Loobu poolmaratoni käigus läbi. Korraldajad olid raja puhtaks teinud, kordagi ei pidanud välja ronima. Vesi oli madalam (86 cm Arbavere juures), sai isegi selle põllutööstuse silla alt kergelt kummardades läbi. Aeg 2:23. 

 

Loobu järv-Vihasoo sild

Kuupäev: 30.-31. märts 2024

Kaart

Loobu järve tammi juures tuleb paat üle vedada, vasakult poolt on parem. Siit edasi on jõgi oluliselt vilkama vooluga, teele on ette kukkunud tublisti puid, kuid kõik on mööda, üle või alt sõidetavad, ühe korra pidi paadi üle tõstma. 

Kaldad muutuvad metsasemaks ja kõrgemaks, kuused-kased, järjest rohkem hakkab männimetsaks muutuma, üldiselt väga ilus ja vaikne jõelõik.

U. 2 km järvest ühineb Loobuga Läsna jõgi, sealt hoida paremale, päris kergesti võib kogemata väikesele Läsnale keerata. 

Peale Läsna jõge muutub vesi vabamaks, siin-seal tuleb ikka takistustest mööda nihverdada, aga laias laastus on lihtsamini sõidetav. Vool on järkuvalt kiire. 

Umbes 3-4 tunniga jõuab Joaveski joani. Sealt tuleb paat üle tammi vedada, paremalt poolt on parem, vasakul on aed ja eramaa ees.  Teiselt poolt tammi ei saa paati kohe vette panna - kiire vool ja puud ees, lohistasin paadi u. 100 meetrit edasi, ronisin järsust kaldast alla ja panin sealt vette. 

Joast alla sõitmist eriti ei soovita - algajal on ümbermineku šanss suur, lisaks oli sõit ebamugav - süst jäi kohati põhjale seisma, kolistas kivides ja üldiselt hakkas lihtsalt paadist kahju. Alternatiivina võib pikalt, mitusada meetrit allavoolu lohistada - sinna viib majadest mööda üks tee ja kalda serval oleva maja juurest saab paadi vette panna. 

Joaveskist edasi on Loobu täis väikeseid ja suuremaid kärestikke, tihtipeale on otse kärestiku taga ka puud, nii et ümber minemise oht on täiesti olemas ja tasast sõitu nautijal sinna sõitma minna pole vast hea mõte. 

Jõe langus muutub eriti järsuks peale Porgaste silda, kärestikud muutuvad suuremaks, kõrgemaks, sagedasemaks ja vool kiiremaks, kohati nõuab päris head aerutamiskoskust. Peale Porgaste silda esimese käänaku taga on suurest kivist ja mitmest palgist kõrge lang tekkinud, sealt soovitan paadi mööda vedada. Vasakult poolt on kergem. 

Kärestikud jätkuvad ja õige pea on veel üks ohtlik palk teel ees - palkidest ja kividest on koseke moodustanud; seal käisin ise ümber ja paat kiilus vee alla puu taha kinni. Oli tükk tegemist, et see sealt lahti kangutada, lõpuks läks süst palgi alt läbi ja allvoolu. Teoreetiliselt oleks saanud väga vasakult kaldast või suurema hooga minnes üle. Sügavus oli üle vöökoha, vool oli väga tugev ning kui õigel ajal välja ei saa, võib ise palgi alla kinni jääda. Ettevaatust!

Kärestikud jätkuvad Võsu-Kotka sillani, kärestikud on madalad ja kivised, kolistamist oli omajagu, kohati vedasin paadi üle kärestiku. Peale silda on mõned kärestikud veel, aga üldiselt muutub vool kuni Vihasoo sillani rahulikumaks. 

Üldiselt ilus jõgi, huvitav sõita, aga ilmselt madalama veega on palju, plaju rohkem kivides kolistamist ja lohistamist. 

U. 28 km, sõiduaeg umbes 6 tundi. 24h keskmine veetase Arbavere juures 95 cm. 

Hakkame metsa sisenema


Kommentaare ei ole: